Kolmandat aastat toimuva üle-eestilise mardi- ja kadrisantide loendamise eesmärk on selgitada välja, kui palju on Eestis sanditamistraditsiooni austajaid. Kirja saavad panna end kõik, kes tänavu mardisanti jooksmas käinud ja/või plaanivad minna kadrilaupäeval õnne jagama.

 

Kahe varasema aasta mardi- ja kadrisantide rahvaloenduse tulemused näitavad, et mõlemad Eesti rahvakalendri tähtpäevad on üha enam hoogu juurde saamas. Kui esimesel korral, 2018. aastal pani end kirja 166 mardiseltskonda 2488 inimesega, siis möödunud aastal oli registreerunud juba 601 mardi- ja kadrisandiperet ligemale 4000 inimesega. Kusjuures mardisante on olnud mõnevõrra rohkem.

 

Tänavune rahvaloendus võtab tuure üles, hetkel on juba registreerunud 192 seltskonda, neist 177 mardi- ja 15 kadriperet. Praeguste andmete kohaselt on mardi- ja kadripäeva traditsioon kõige populaarsem Tartumaal, kus on kirjas 22% sanditajaid (42 gruppi). Teise ja kolmanda piirkonnana järgnevad Harjumaa 20,3 % (39 gruppi) ning Võrumaa 8,9% (17 gruppi).

Hetkel registreerunud 1719 sanditajast moodustavad enamuse neljaliikmelised seltskonnad, kellega üheskoos ukselt uksele käidi. Suurimad sanditajate pered on aga lausa 25-liikmelised.

 

Nüüd, mil mardilaupäev selja taga ja sandivaim välja puhatud, on just paras aeg endid rahvaloendusel kirja panna – registreerida nii möödunud mardisandiskäik kui eesolev kadrisanti minek. Rahvaloendus jääb avatuks 30. novembrini ja täitmiseks vajaliku vormi leiab kodulehe hakkamesantima.ee avalehelt. Küsimustiku täitmine on lihtne ja kiire, üles palutakse märkida, keda jooksmas käidi või minnakse; millises maakonnas, linnas, asulas või külas seda tehakse ja lisada kontaktandmed.

 

Saadud andmeid kogub statistika saamise eesmärgil Eesti Folkloorinõukogu, kelle soov on „Hakkame santima!" aktsiooni korraldamise kaudu elavdada Eesti sanditamistavasid, värskendada teadmisi sellest erakordselt mitmetahulisest pühast ning anda põhjus üheskoos midagi positiivset teha.