« Tagasi

Kas Mulgi valla elanik ei hooli oma tervisest?

Ikka ja jälle saab Mulgi vald teateid ja kutseid info levitamiseks. Üks nendest infokildudest on kutsed ja info sõeluuringut kohta. Kahjuks selgub, et Viljandimaa ja just Mulgi valla elanike osalusprotsent on Eesti üks väikseimaid. Miks see nii on? Sõeluuringut on kõigile tasuta, ka neile, kellel puudub ravikindlustus. Kui saad kutse, siis mine palun osale. Sinu tervis on tähtis!

Allpool Tervisekassa kokkuvõte: „Puust ja punaseks – sõeluuringud"

  • Missugune on viljandlaste terviseseisund?
  • Miks peaks sõeluuringutel osalema?
  • Kus ja kuidas uuringuid läbi viiakse?

Pahaloomulised kasvajad on üks peamisi surma põhjuseid kogu maailmas, kuid nende varajane avastamine võib oluliselt suurendada ravimise edukust. Sõeluuringud on välja töötatud selleks, et tuvastada vähkkasvajaid või selle eelstaadiume enne, kui ilmnevad esimesed sümptomid. Kuigi sõeluuringute eelised on teaduslikult tõestatud, jääb osalusprotsent endiselt madalaks.

SÕELUURINGU TEGEMINE ON LIHTNE SAMM, MIS VÕIB OLULISELT MÕJUTADA ELU KVALITEETI JA KESTUST.

 

Viljandlaste terviseseisund

Viljandi maakonnas elatakse tervena oluliselt vähem kui Eestis keskmiselt ning vahe Euroopa keskmisega on veelgi suurem. Muret tekitav on Viljandimaa näitaja nii meeste kui naiste puhul: Viljandimaa mehed elavad tervena vaid 51 ja naised 53,8 eluaastat. Eesti keskmisega võrreldes on see 5 aastat vähem ning Euroopa keskmisega võrreldes meestel 13 aastat ning naistel 11 aastat vähem. Rahvastiku Tervise Arengukava eesmärkide kohaselt kasvab keskmine tervena elada jäänud aastate arv aastaks 2030 meestel 62,0 ja naistel 63,0 eluaastani. Viljandimaa meestel on sellest puudu 11 ja naistel 9,2 tervena elatud aastat. Aastal 2017 kaotati Viljandimaa kõigi elanike peale kokku 6497 potentsiaalselt produktiivset eluaastat vereringeelundite haiguste tõttu (see näitaja on oluliselt kõrgem kui Eestis keskmiselt), 3139 kasvajate tõttu, 1064 aastat lihasluukonna- ja sidekoehaiguste tagajärjel.

Rinnavähi sõeluuring

Eesmärk on avastada rinnavähk võimalikult varases staadiumis, enne kui kasvaja on tekitanud kaebusi ja organismis levima hakanud.

Kellele on mõeldud: Rinnavähi sõeluuringule kutsutakse naisi vanuses 50–68 iga kahe aasta tagant. 2023. aastal on kutsutud naised sünniaastaga 1955, 1957, 1959, 1961, 1963, 1965, 1967, 1969, 1971 ja 1973. Kuidas toimub: Sõeluuringu käigus tehakse rinnanäärme radioloogiline uuring ehk mammograafia. See on väikese kiirgusdoosiga ja tervisele ohutu. Kus saab teha: Uuringut saab teha nii haiglate juures olevates rinnakabinettides kui ka mööda Eestit sõitvates mammograafiabussides. Mida oodata pärast uuringut: Mammograafilise uuringu vastuse saab kokkulepitud viisil. Kui mammogramm näitab muutusi rinnanäärmekoes, kutsutakse täiendavatele uuringutele.

Registreerimise telefon: +372 6003155 Viljandi Haigla rinnakabineti telefoninumber on 434 3001.

 

Emakakaelavähi sõeluuring

Sõeluuringu eesmärk on avastada võimalikud rakumuutused ja vähieelsed seisundid varakult, mil need on ravitavad. Emakakaelavähi peamiseks tekitajaks on inimese papilloomiviiruse (HPV) kõrge riskiga viirusetüved.

Kellele on mõeldud: Sõeluuringule kutsutakse naisi vanuses 30– 65 iga viie aasta tagant. 2023. aastal on kutsutud naised sünniaastaga 1958, 1963, 1968, 1973, 1978, 1983, 1988 ja 1993. Kuidas toimub: uuring sarnaneb günekoloogilise läbivaatusega, mille käigus võetakse emakakaela limaskestadelt väikese harjakesega proov. Mida oodata pärast uuringut: Kui uuringus ohtlikke viirustüvesid ei esine, on sõeluuringule oodatud tagasi 5 aasta pärast. Kui selgub, et ollakse mõne kõrge riskiga viirustüve kandja, analüüsitakse laboris võimalikke emakakaela rakumuutusi. Kordusuuringute ja lisauuringute vajadusest teavitatakse inimest personaalselt. Sõeluuringu eesmärk on avastada võimalikud rakumuutused ja vähieelsed seisundid varakult, mil need on ravitavad. Emakakaelavähi peamiseks tekitajaks on inimese papilloomiviiruse (HPV) kõrge riskiga viirusetüved.

PS! Emakakaelavähist hoidumiseks on võimalik end vaktsineerida HPV vastu.

 

Jämesoolevähi sõeluuring

Uuring, mille eesmärk on avastada jämesoolevähki varajases staadiumis. Jämesoolevähk on Eestis üks levinumaid vähktõvesid. Varajane avastamine aitab vähendada haigusest tingitud suremust. Sihtgrupp: Sõeluuring on suunatud 60-69-aastastele meestele ja naistele. 2023. aastal on kutsutud jämesoolevähi sõeluuringule ravikindlustatud ja ravikindlustamata naised ja mehed sünniaastaga 1955, 1957, 1959, 1961, 1963. Kuidas toimub? Uuringul osalejad saavad koju testikomplekti, millega koguda proov väljaheitest. Proovi analüüsitakse peitvere olemasolu suhtes. Positiivse tulemuse korral kutsutakse inimene lisauuringutele.

Jämesoolevähi uuringule saab minna ka sõeluuringu väliselt ja selleks ei pea kuuluma sõeluuringu sihtrühma. Kui teil on tervisemure ja soovite uuringule minna, siis tuleb teil esmalt pöörduda oma perearsti poole, kes vajadusel kontrollib teie tervist või suunab lisauuringule.

 

MIKS OSALEDA SÕELUURINGUL?

  • Uuringud pakuvad võimalust avastada vähieelseid seisundeid või varajases staadiumis vähkkasvajaid. Õigeaegne diagnoosimine ja ravi suurendavad oluliselt täieliku taastumise võimalusi.
  • Varajane avastamine võib tähendada lihtsamaid ja vähem invasiivseid ravimeetodeid.
  • Paljud inimesed võivad tunda end tervetena, kuigi nende kehas võivad toimuda muutused - sõeluuringud aitavad paljastada peidetud terviseprobleeme

 

HIRMUDEST..

DIAGNOOSI KARTUS Probleemi varajane avastamine mitte ainult ei suurenda võimalusi seda võita, vaid tähendab sageli ka lihtsamaid ravimeetodeid.

PIINLIKKUS Meditsiinitöötajad on saanud vastava väljaõppe ja tegutsevad professionaalselt.

RISKI VÄÄRITIMÕISTMINE Hea enesetunne on õnnistus, kuid see ei räägi alati kogu lugu. Sõeluuringul käimine on proaktiivne samm, tagades, et tunnete end hästi veel aastaid.

VALU KARTUS Iga väike ebamugavus tuhmub võrreldes rahuga, mille saavutate.

 

Loe rohkem SIIT.

Koostanud: Kärt Russak, Tervisekassa