Pindala- ja maaelu arengu loomapõhiste toetuste taotluste vastuvõtt algab 20. mail ning kestab 17. juunini. Taotluste esitamine toimub ainult e-PRIA vahendusel aadressil epria.pria.ee.

Taotleda saab samu uue programmperioodi toetusi, mida 2023. aastal. Uue programmperioodi toetustest lisanduvad kohalikku sorti taime kasvatamise, väärtusliku püsirohumaa säilitamise, turvas- ja erodeeritud mullaga väärtusliku püsirohumaa kaitse ning põhjavee kaitse alal asuva väärtusliku püsirohumaa kaitse toetused.

Viimast aastat saab taotleda eelmise programmperioodi poolloodusliku koosluse hooldamise ja ohustatud tõugu looma pidamise toetuseid, mida saavad taotleda need, kellel on vastav kehtiv 5-aastane kohustus.

Uue programmperioodi algus tõi eelmisel aastal kaasa suuri muutusi ja ka 2024. aastal on toetuste nõuetes tehtud mitmeid olulisi muudatusi, millega tuleb toetuste taotlemisel arvestada. Muudatused annavad taotlejatele suurema paindlikkuse, aga nende sisseviimine vajab infosüsteemide arendamist ja parendamist ning see võib kaasa tuua erinevate tähtaegade pikenemise, sh väljamaksete nihkumise hilisemale ajale. PRIA teeb kõik endast oleneva, et kõik protsessid saaksid tehtud võimalikult kiiresti ning toetusotsused vormistatud esimesel võimalusel.

 

Muudatused tingimuslikkuse maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise (HPK) nõuetes

Käesolevast aastast rakendub turvas- ja märgalade kaitse nõue (HPK 2). Nõuet tuleb täita turvasmullaga põllumajandusmaal ja märgaladel, mis asuvad põllumajandusmaal. Neil aladel ei ole lubatud künda ega freesida, välja arvatud põllumaal, kus on lubatud künda ja freesida üks kord kolme aasta jooksul. Kuivendamata märgalasid ja turvasmullaga põllumajandusmaid ei ole ka lubatud kuivendada.

Talvise taimkatte nõude (HPK 6) osas laieneb 30% erisus ka kartulikasvatajatele. Kui põllumajandusliku majapidamise põllumaast ja püsikultuuride alusest maast vähemalt 50% kasvatatakse köögivilja, kartulit, puuvilja, marjakultuuri, lilli, maitse- ja ravimtaimi ning istikuid, peab põllumajandusliku majapidamise põllumaast ja püsikultuuride alusest maast vähemalt 30% olema talvise taimkatte all.

Esmakordselt rakendub ka lihtsustatud külvikorra nõue (HPK 7). Põllumaal tuleb järgida külvikorda, mis tähendab, et samal põllul ei tohi sama põhikultuuri kasvatada üle kolme aasta ning 50% põllumaast ei ole lubatud kasvatada sama põhikultuuri kahel järjestikusel aastal, v.a kui kasvatatakse vahekultuuri, aga seejuures tuleb tagada põhikultuuri vaheldumine vähemalt kolme aasta möödudes. Nõuet ei pea täitma taotleja, kelle ettevõte on mahepõllumajanduse seaduse alusel tunnustatud, või taotleja, kelle põllumajandusliku majapidamise põllumaa suurus on kuni 10 hektarit. Põhikultuurina käsitletakse taotlusel märgitud põllumajanduskultuuri, mis on maha pandud, istutatud või külvatud enne taotluse esitamise aastat või taotluse esitamise aasta kevadel ja mida kasvatatakse, kasutades kohalikele normidele vastavaid agrotehnilisi võtteid või hoitakse maad mustkesas või söötis.

Üheks olulisema muudatusena eemaldatakse tingimuslikkuse nõuetest tootmisest kõrvale jäetud maa-alade ja elementide nõue (HPK 8.1). Nõue eemaldatakse kogu programmperioodi 2023–2027 ajaks. Lahtiseletatult tähendab see, et tingimuslikkuse süsteemist eemaldatakse tootmisest kõrvale jäetud maa-alade ja elementide määratlemise nõue ja seega ei pea alates käesolevast aastast toetuste taotlemisel seniseid erinevate protsentide (3, 4 ja 7%) valikuga tootmisest kõrvale jäetud maa-alasid ja maastikuelemente jätma. Samas jäävad kehtima senised nõuded, nagu nõue säilitada maastikuelemente ja keeld lindude pesitsemise ajal pügada hekke ja puid.

 

Olulisemad muudatused toetuste nõuetes

Muutunud on aktiivse tootja nõude käsitlus. Aktiivseks tootjaks loetakse taotlejad, kes omavad lisaks põllumaale ka püsikultuuridega põlde. Samuti on aktiivsed tootjad taotlejad, kelle kasutuses on taotluse esitamise aastal vähemalt üks hektar pärandniitu, millele taotletakse uue programmperioodi pärandniidu hooldamise toetust.

Noore põllumajandustootja toetuse nõudeid ühtlustatakse: toetust makstakse põllumajandustootjale, kes on taotluse esitamise ajal kuni 40-aastane; varasema 100 hektari asemel toetatakse põllumajanduslikku tegevust 260 hektaril; kui juriidilise isiku osanike, aktsionäride või liikmete arv on suurem kui juhatuse liikmete arv, ei pea kõik juriidilise isiku osanikud, aktsionärid või liikmed kuuluma äriühingu juhatusse.

Keskkonnasõbraliku majandamise toetust saab taotleja, kes kasvatab kokku vähemalt ühel hektaril põllukultuure, aiakultuure, lilli, kellel on mitmeliigiline väike põld või põldtunnustatud heinaseemnepõld. Alates 15. juulist peavad keskkonnasõbraliku majandamise toetuse taotlejad hakkama pidama elektroonset põlluraamatut. Lisaks on neil võimalik taotleda toetust vahekultuuride kasvatamise lisategevuse elluviimise eest.

Muudatuskuuri läbib ka ökoalade toetus, mille saamiseks piisab edaspidi, kui taotleja määratleb ökoaladena vähemalt 7% põllumajandusliku majapidamise põllumaa ja maastikuelementide aluse maa pindalast. Seejuures saab taotleja ise valida, kas täidab protsendi sööti jäetud maa, haljaskesa, mille taimikusse istutatakse või külvatakse põllumajanduskultuur või mis viiakse mulda, 6–12 m laiuse rohumaariba, lämmastikku siduvate põllumajanduskultuuride või erinevate maastikuelementidega (hekk, põllusaar, puude rida, metsasiil, kraav, kiviaed). Lisaks on erinevalt eelmisest aastast lubatud haljaskesa haljasväetise sisse kündmise asemel haljaskesa kohustuseaastal mulda viia või taimikusse külvata või istutada põllumajanduskultuur. Edaspidi võib rohumaariba külgneda nii rohumaa kui ka sööti jäetud maaga ning moodustada varasema 10% asemel 30% külgneva põllu pindalast.

 

Taotleja peab veenduma, et maade kasutamiseks on olemas nõuetekohane õiguslik alus

Toetust saab taotleda põllumajandusmaa kohta, mida taotlejal on õigus kasutada taotluse esitamise aasta 15. juuni seisuga. Kui taotlejal puudub põllumajandusmaa kasutusõigus, kuid vaatamata sellele hakkab ta maad harima ning taotleb põllumajandusmaa kohta toetust, rikub ta omandiõigust ning selle maa osas jäetakse taotlus rahuldamata.

Toetuse saamise eelduseks on lisaks põllumajandusmaa kasutusõiguse omamisele ka selle maa reaalne kasutamine. Maa omanik, kes maa harimisega ei tegele, ei ole samuti õigustatud toetust saama, sest ainuüksi maa kasutamise õiguse omamine ei ole piisav alus toetuse taotlemiseks.

 

Muutused nõustamises

Varasemalt said pindala- ja loomapõhiste toetuste taotlejad kasutada tasuta nõustamisteenust, mida pakkusid konsulendid. Edaspidi on see võimalik vaid teatud tingimustel. Nõuandeteenust pakutakse lõppkasusaajatele, kellele ei ole määratud toetust Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse alusel. Toetuste taotlemise nõuandeteenus on abikõlblik kuni kahel aastal. Sihtgruppi kuuluv isik saab teenust kasutada soodsamatel tingimustel, st teenuse eest tuleb tasuda 10% omaosalust. Need, kes sihtgruppi enam ei kuulu, saavad taotlusprotsessiga kursis olevatelt nõustajatelt endiselt abi, kuid osutatud teenuse eest tuleb täies mahus ise tasuda.

Soodustingimustel osutatavat nõuandeteenust saavad pakkuda eksperdid, kellel on Maaelu Teadmuskeskuse (METK) hinnangul nõuandeteenuse osutamiseks piisavad teadmised ja kogemused. Kõikide nõustajate kontaktid, kelle teenuse kasutamisel on võimalik kasutada nõuandeteenuse osutamise toetust ja tasuda nõustajale vaid omaosaluse maksumus, on leitavad e-PRIAs menüüpunktis „Nõuandeteenused" ja METKi kodulehel.

 

Keskkonnasõbraliku majandamise toetuse taotlejad saavad kasutada juhendamisteenust

Keskkonnasõbraliku majandamise toetuse (KSM) taotlejatel on võimalik kasutada PRIA juhendamisteenust, mis toetab kliente taotluse esitamisel ning aitab paremini mõista KSM toetuse nõudeid. Toetuse taotlejad saavad juhendamist kasutada 20. maist 12. juunini.

KSM toetus on esimene pindala- ja loomatoetus, mille puhul pilootprojektina pakutakse juhendamisteenust. Pikemas perspektiivis on PRIAl plaanis pakkuda juhendamist ka teiste pindala- ja loomatoetuste osas. 

Juhendamisele pöördumiseks tuleb esmalt broneerida aeg PRIA kodulehe broneerimissüsteemi www.pria.ee/broneering kaudu. Juhendamise kohta leiab rohkem infot www.pria.ee/infokeskus/juhendamisteenus.

 

Taotluse esitamine PRIA teenindusbüroos

Pindala- ja maaelu arengu loomapõhiste toetuste taotluse esitamiseks saab kasutada PRIA maakondlikes teenindusbüroodes kliendiarvuteid. Enne teenindusbüroosse tulemist palume eelnevalt broneerida aeg taotluse esitamiseks kas PRIA kodulehe kaudu aadressil www.pria.ee/broneering või helistades teenindusbüroosse. Teenidusbüroode kontaktid leiate aadressil https://www.pria.ee/teenindusburood.

 

Volituste andmine toetuste taotluste esitamiseks

Toetuse taotlejal on võimalik anda volitused usaldusväärsele isikule, kes tema eest saab toetuste taotlust esitada. Volituse saab vormistada e-PRIAs või soovituslikul vormil, mis on kättesaadav veebilehel www.pria.ee à Registrid à Kliendiregister à Esindusõigused ja volitused.

Erandina (juhul kui ei ole võimalik volitusi anda e-PRIAs, digitaalselt allkirjastatult või paberil) saab füüsiline isik volitusi taotluse esitamiseks anda ka telefoni teel. Selleks palume helistada registrite osakonna infotelefonil 731 2311.

 

Infotelefonid ja -materjalid:

PRIA pindala- ja loomatoetuste infotelefon 737 7679

PRIA põldude registri infotelefon 737 7660

2024. aastal antavate toetuste kohta saab täpsemat infot PRIA kodulehelt https://www.pria.ee/toetused/strateegiakava-ning-arengukava-toetused-2024.