Mulgi vald on oluline osa Mulgimaast

Mulgimaa on kultuuriline piirkond Lõuna-Eestis, mis köidab meeli unikaalse looduse ja pärandiga minevikust kui ka põnevate ettevõtmiste ja tegusate inimestega tänapäeval. Mulgimaal asub kolm omavalitsust: Mulgi vald, Viljandi vald ja Tõrva vald ning põnevatel ettevõtmistel saab hoida silma peal ja koguda inspiratsiooni Mulgimaa infoportaalis ja lehelt VisitViljandi

 

Väärika ja põneva ajalooga Mulgi vald hõlmab Abja, Halliste, Karksi ja Mõisaküla piirkondi, mis on ikka silma paistnud ettevõtlikkuse, rikkaliku kultuuri, hariduse ja terava taibu poolest. Vallas on ainulaadne looduskeskkond, mille keskmes laiub ürgorg, külluslik ajaloopärand ja pikaajaliselt välja kujunenud traditsioonid. Siitmailt on pärit hulk silmapaistvaid riigimehi, kultuuriinimesi, teadlasi, sportlasi ja ettevõtjaid.

 

Mulgi vald moodustati aastal 2017 Viljandi maakonda jäävate Mõisaküla linna ning Karksi, Abja ja Halliste valla ühinemisel. Vald on küll noor, kuid juba Henriku Liivimaa kroonikas mainitakse kohta nimega Aliste ehk Alistekunde. Selle alla kuulusid Halliste kihelkond, Karksi alad ja keskuseks oli Karksi muinaslinnus, kuhu sakslased rajasid 13. sajandil ordulinnuse. Aastasadade jooksul on Halliste-Karksi kihelkonna ala olnud korduvalt sõdade ja rüüsteretkede tallermaa, kuid mulkide hakkaja vaim on aidanud alati taas jalule tõusta ja veelgi parema elu luua. Silmapaistev jõukus, mis mulkidele kuulsust on toonud, sai hoo sisse linakasvatusest, mis siinkandis tänu soodsatele kasvutingimustele eriti hästi edenes. Ka hariduse oluliseks pidamine ja näiteks esimeste hulgas tütarlastele hariduse pakkuma asumine tõi Mulgimaa eluolule hindamatut kasu.

 

Tänapäevase Mulgi valla keskus on väärtusliku miljööga Mulgimaa pealinn Abja-Paluoja. Asula tekkis 1895. aastal Mõisaküla-Viljandi kitsarööpmelisele raudteele rajatud jaama juurde, saades nime Abja mõisa ja Pärnu-Valga maantee ääres asunud Paluoja kõrtsi järgi. Linnas elab 1040 elanikku. 2021. aastal kannab Abja-Paluoja väärikat soome-ugri kultuuripealinna tiitlit. Teised valla piirkonnakeskused on valla vanim asustus Halliste, Eesti väikseim linn Mõisaküla ja edumeelne meepealinn Karksi-Nuia. Kogu vallas elab kokku veidi üle 7400 inimese. Piirkonnakeskuste ümber on hajaliasustusega talud, metsad, põllud ja järvesilmad. Kogu vallale on omane rahulik ja turvaline elukeskkond.

 

Mulgi valla elanikel on lisaks väekale kultuurile ning viljakale pinnale olemas hästi arenenud haridusvõrk alus- ja põhihariduse ning kahe gümnaasiumiga, samuti suurepärased sportimisvõimalused ja kultuuriasutused, raamatukogud, muuseumid, pargid, mänguväljakud, matkarajad. Silmapaistvaimad asutused on Abja Spordikeskus ja Karksi-Nuia Spordikompleks koos staadionite, kaasaegsete saunade ja ujulatega, samuti Karksi-Nuia Kultuurikeskus, kus leiavad aset kontserdid, etendused, näitused ja laadad. Toimivad mitmekülgne huviharidus, sealhulgas meedia- ja tehnoloogiaõppe suunal ning noortekeskused, tegeletakse rahvatantsu, kergejõustiku ja motospordiga. Mulgi kultuuri edendavad jõudsalt Mulgi Kultuuri Instituut ja Mulgimaa Arenduskoda, lisaks hulk teisi tegusate inimeste poolt veetavaid asutusi. Hea ülevaate leiab mulgimaa.ee kodulehelt. Traditsiooniliselt toimuvatest sündmustest suurimad on Meefestival, Mulgimaa Pealinna Akordionfest, Urissaare Kantri, samuti laadad, suve- ja kodukandipäevad, ümberjärvejooksud ja mitmed teised spordisündmused. Ettevõtluses on hästi arenenud metalli-, tekstiili- ja puidutööstus, palju põnevat tehakse käsitöö ja toitlustuse vallas. Kohalike väikeettevõtjate arengule aitab kaasa Mulgi Väiketootjate Liit.

 

Hiljuti on valminud Abja-Paluoja esmatasandi tervisekeskus ning valmimas on Mõisaküla Hoolekandekeskus. Põhjaliku uuenduse on saanud mõlema gümnaasiumi täismõõtmetes kergejõustiku staadionid ja valmimas on 12 korteriga elumaja Karksi-Nuias, kõikjale üle valla ehitatakse uusi mängu- ja jõulinnakuid.

 

Toetudes väärikale ajaloole vaatab Mulgi vald tulevikku, keskendudes jätkuvale arengule ja heaolu kasvule. Valla visioon on olla tuntud kui elujõuline, jätkusuutliku arenguga omavalitsus, kus on kiiresti arenev majanduskeskkond ja atraktiivne elu- ning puhkekeskkond. Prioriteedid on piirkonna majandusliku konkurentsivõime suurendamine, kvaliteetse hariduse pakkumine ja atraktiivse elukeskkonna kujundamine. Tähtis on paikkonnale ainuomaste maastike ja asulate ajaloolis-kultuurilise miljöö säilimine ning üksteist toetava hästi funktsioneeriva asulatevõrgu jätkuv arenemine. Kaunis ja oskuslikult kujundatud ümbrus loob positiivseid emotsioone, kutsub valda juurde uusi elanikke ning pakub elamusi turistidele.

 

Kaart

 

Kaart