Pestakse Karksi Ordulinnuse nõlval asuva Vana Põrgukoopa allikaveega nägu, seotakse soovipaelad puu külge, juuakse maarjapuna, küpsetatakse ülepannikooke, räägitakse naistejutte ning õhtul minnakse kõrtsi. Paastumaarjapäevale kui suve alguse päevale viitab nõue vara, enne päikest tõusta. Hiline tõusja pidi olema kogu suve unine ja laisk ning sai karuune (seotud uskumusega karu talveune lõppemisest sel päeval). Mida enam kevade poole, seda tähtsam on tähtpäeva kombestikus näo pesemine. See annab abi silmahädadele puhul, ilu, nooruslikud siledad palged ja teeb kogu aastaks virgeks. Paastumaarjapäevast algab kevadine linnupette võtmine – hommikul ei tohi ilma söömata välja minna. Tuleb võtta kasvõi paluke leiba suhu, et linnu esmakordsest nägemisest või kuulmisest mitte petetud saada. Inimene saab toidust jõudu. Seepärast usutakse, et suutäis leiba linnupetteks on abiks sama palju kui tervest hommikusöögist. Linnupete annab inimesele kaitse väliste mõjude eest, sealhulgas lindude eest. Riietusega rõhutatakse toimuva erilisust ja tähtsust. Pähe pannakse valge pearätik ja selga seelik. Päikese tõustes lauldakse eeslauljaga mulgikeelseid päikesetervituse rahvalaule. Rituaalide juurde kuulub väike ohvriand (paela riputamine puu külge), seda tehes on võimalik soovida midagi endale ja oma lähedastele. Ühiselt kaetakse laud. Lauale pannakse kodus valmistatud ülepannikoogid ja punased joogid ehk maarjapuna. Sellel päeval tehakse suuri, ülepannikooke, et kapsapead kasvaksid suurteks. Maarjapuna juuakse selleks, et põsed kogu aasta punased oleksid. Süües ja juues räägitakse naiste-, pärimus- ja loodusjutte.

 

Karksi kihelkonnas on naisi, kes on oma esiemade kombeid meeles pidades tähistanud paastumaarjapäeva kas või üksinda. Alates 2013. aastast korraldatakse ühiseid paastumaarjapäeva tähistamisi, kus järgitakse ülaltoodud traditsioonilisi tegevusi. Et sündmusel oleks igal aastal midagi uut ja harivat, kutsutakse põnevaid naisi rääkima elust ja olust. Karksis on külas käinud lauljad ja pillimängijad, et saaks koos laulda ja tantsida. Kohapeal küpsetatakse pannkooke, keedetakse teed. Koos küpsetades ja lauda kattes tunnevad erinevatest põlvkondadest naised koostegemisrõõmu. Naised väärtustavad naiselikkust ja oma naisliinide tugevust.

 

Allikkas Eesti Rahvakultuuri Keskus