Balti Uuringute Instituut kutsub rändetaustaga naisi osalema uuringus, et paremini mõista, milliste lähisuhtevägivalla vormidega Eestisse teistest riikidest elama tulnud naised kokku puutuvad ja millist tuge nad võivad vajada.
Naistevastane vägivald on kahjuks endiselt laialt levinud probleem nii Eestis kui ka mujal Euroopas. Statistika näitab, et Eestis on naised valdavalt perevägivalla ohvrid ning lähisuhtevägivald on üks sagedasemaid vägivalla vorme, millega ohvriabisüsteem kokku puutub.
Viimastel aastatel on naistevastase vägivalla teemaline avalik arutelu ja teadlikkuse tõstmine läbi erinevate kampaaniate küll kasvanud, ent mitmete haavatavamate rühmade kogemused jäävad endiselt avalikus diskussioonis tagaplaanile. Üheks selliseks rühmaks on rändetaustaga naised, kelle kogemusi mõjutavad lisaks soole ka rändestaatus, keeleoskus, majanduslik olukord ning ligipääs tugivõrgustikele.
Sooviga mõista rändetaustaga naiste kogemusi ja vajadusi lähisuhtevägivalla olukorras ning pakkuda neile tõhusamat teekonda abi saamiseks, alustame koos International House Tartu / Tartu Rahvusvaheline Maja uuringuga, mis hõlmab mh nii sihtrühma kogemuste kaardistamist, üle-eestilisi koosloometöötubasid ja infotunde ning praktilise tööriistakasti loomist spetsialistidele ja organisatsioonidele, kes puutuvad kokku lähisuhtevägivalla ohvritega.
Iga kogemus loeb – just nende lugude kaudu on võimalik paremini mõista tegelikke takistusi ja kujundada lahendusi, mis toetavad turvalisemat ja teadlikumat tulevikku kõigile rändetaustaga naistele.
Blogipostitus „Koos lahendusi loomas: rändetaustaga naiste hääl vägivalla teemal“