Valitsus kiitis heaks lastekaitseseaduse ja täitemenetluse seadustiku muudatused, millega saavad abivajavad lapsed edaspidi kiiremini nende vajadustele vastavat abi ning lapse õigused on kohtulahendite täitmisel paremini kaitstud.
Sotsiaalminister Karmen Jolleri sõnul luuakse muudatustega spetsialistide vahel selgem rollijaotus, mis aitab saada lapsel kiiremini abi just sealt, kus tal seda kõige rohkem vaja on. Nii muutub abi lapse ja pere jaoks kiiremaks ja sisulisemaks ning keerulisemad juhtumid saavad rohkem tähelepanu. “Lisaks, annab uus kord omavalitsustele paindlikumad võimalused tööd paremini korraldada,” ütles Joller.
Eelnõu järgi eristatakse senisest selgemalt olukorrad, kus lapse abistamist juhib lastekaitsetöötaja ja juhtumid, kus tuge saab pakkuda eelkõige haridus-, tervishoiu- või sotsiaalvaldkond. See tugevdab võrgustikuliikmete rolli lapse ümber, võimaldab selgemaid rolle abistamisel ning aitab vabastada lastekaitsetöötajate aega keerukamatele juhtumitele.
Ühelegi spetsialistile ei panda muudatusega uusi kohustusi juurde, vaid pigem toetatakse ka seaduse tasandil paindlikumaid koostöövõimalusi lastekaitse- ja teiste spetsialistide vahel, mis osades kohalikes omavalitsustes sellisel kujul juba toimivad.
Eelnõuga tekib omavalitsustel võimalus, aga mitte kohustus, jagada ülesandeid nii, et lastekaitsetöötajad keskenduvad keerukatele juhtumitele ning lihtsamaid olukordi toetavad teised spetsialistid. See vähendab viivitusi ja aitab last abistada siis, kui seda kõige rohkem vaja on.
Näiteks on mitmetes kohalikes omavalitsustes loodud toetava hariduse keskused, kes korraldavad abi, kui lapsel on tekkinud probleemid koolis.
Saaremaa vallas töötavad toetava hariduse keskuse juures lisaks haridustugispetsialistidele ka kaks juhtumikorraldajat, kes aitavad haridusasutustel keerulisi olukordi lahendada. „Juhtumikorraldus tähendab eri valdkondade spetsialistide koostööd, et toetada lapse arengut koos pere ja vajalike spetsialistidega. Teenust pakutakse haridusasutuse suunamisel lapsele või noorele ja tema perele siis, kui probleemid on seotud eelkõige haridusega ning vajavad laiemat ja süsteemsemat sekkumist. Oleme kokku leppinud, et juhtum antakse lastekaitsetöötajale üle siis, kui lapse elu või tervis võib olla ohus või kui lapsevanem keeldub koostööst,“ ütles Saaremaa valla lastekaitseteenistuse juhataja Kerli Gutman-Laht.
„Selline töökorraldus on praktikas aidanud tuge kiiremini pakkuda, parandanud eri osapoolte koostööd ning võimaldanud lastekaitsetöötajatel keskenduda rohkem suurema abivajadusega laste juhtumitele. Varajane märkamine ja kiire reageerimine aitavad ennetada probleemide süvenemist ning vähendada vajadust hilisemate ja mahukamate sekkumiste järele,“ lisas Gutman-Laht.
Täitemenetluse seadustiku muudatustega parandatakse lapse õiguste kaitset olukordades, kus täidetakse lapse üleandmise või suhtluskorra kohtulahendeid. Edaspidi saab täitetoimingu peatada, kui selle jätkamine võib kahjustada lapse heaolu, samuti täpsustatakse kohtutäituri, kohaliku omavalitsuse ja politsei rolli sellistes menetlustes.
Muudatused teevad lastekaitsetöö läbipaistvamaks, muuhulgas suureneb laste ja perede kaasatus neid puudutavate otsuste tegemisse ning selgemini tuuakse välja ka lapse enda õigus avaldada arvamust lastekaitsetöö osas.
Eelnõuga täpsustatakse ka Sotsiaalkindlustusameti rolli kohalike omavalitsuste toetamisel ja järelevalves, et lastekaitsetöö oleks üle Eesti ühtlasem ja selgemini korraldatud. Lasteabi, lasteabitelefoni 116111 ja teiste keerulisemate lastekaitsejuhtumitega tegelevatele Sotsiaalkindlustusameti spetsialistidele kehtivad samad nõuded nagu lastekaitsetöötajatele. See aitab kaasa, et lapsi abistavad inimesed on vastava ettevalmistusega ning pered saavad kindlama ja ühtlasema toe.
Muudatused puudutavad eelkõige abivajavaid lapsi ja nende peresid, kohalike omavalitsuste lastekaitsetöötajaid ning haridus-, sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna spetsialiste. Seadusemuudatused on kavandatud jõustuma 1. jaanuaril 2027 ning on osa valitsuse plaanist parandada lastekaitsetöö kvaliteeti ja tugevdada laste õiguste kaitset.
Järgmise sammuna asub eelnõud arutama Riigikogu.