Veeõnnetuse korral elu päästmiseks mõeldud veeohutusstendidest rohkem kui veerand vajavad enne suplushooaja algust taastamist.
Veeohutuse infotahvlid koos päästevahenditega on Eestis 714 ujumiskohas. Vähemalt 224 nendest vajab sel aastal parandust või uuega asendamist, sest need on ära pleekinud, kulunud, ilmastiku tõttu mõranenud, kuid tuleb ette sedagi, et päästevarustus on ära lõhutud, varastatud või viskeliini ning rõngaste nöörid ära lõigatud.
Probleemsemad kohad, kus päästevarustus kipub ikka ja jälle “ära kaduma” on nt erinevates Peipsi järve randades, aga ka Maardu järve ääres.
Veeohutusstendid on paigaldatud selleks, et uppumisohtu sattunud inimest saaks päästa enda elu ohtu seadmata. Veeohutusstendil on päästerõngas ja viskeliin ning info ja juhendid, kuidas neid kasutada, helistada Häirekeskusesse ning elustada. Iga stend on tähistatud numbriga, et häirekeskus saaks õnnetuse korral sündmuspaiga võimalikult kiiresti tuvastada ja hädasolijatele abi saata.
„Veekogu ääres on oluline tagada enda ja teiste turvalisus. Veeohutusstend ja päästerõngas võivad õnnetuse korral päästa elu, seega peaksid päästevahendid alati oma kohal olema ning neid ei tohi lõhkuda ega kaasa võtta,” ütles päästeameti ennetustöö osakonna ohutusteadlikkuse ekspert Tuuli Taavet. “Julgustame rõnga viskamist harjutama, kuid pärast tuleb see tagasi oma kohale panna ja viskeliini nöör korralikult juhendi järgi kokku seada, et vahendid oleks vajadusel kohe valmis kasutamiseks, kui keegi päriselt abi peaks vajama”.
13. juunini on kogukondadel võimalik taotleda toetust kodulähedaste veekogude ohutumaks muutmiseks. Taotlusi saavad esitada kõik registreeritud sihtasutused ja mittetulundusühingud. Toetuse alammäär on 1000 eurot ja ülemmäär 5500 eurot. Täpsem info päästeameti kodulehel: https://www.rescue.ee/et/veeohtude-ennetamine-2026
Kui märkate katkist või muul moel puudulikku veeohutusstendi, tuleb sellest teada anda riigiinfo telefonile 1247.