2025. aasta esimese kaheksa kuuga registreeriti Eestis 795 investeerimis-, panga-, paki- ja telefonikelmuse juhtumit, kus kahjusumma ulatus üle 12 miljoni euro. Aasta varem samal ajal oli nende kelmuste arv 646 ja kahju ligi 5 miljonit eurot. Kasv on hüppeline ja näitab, et kelmused ei ole ajutine nähtus, vaid probleem, mis puudutab üha rohkem inimesi. Kõige suurem kasv on toimunud pangatehingute kelmustes – kui 2024. aastal jäädi selle skeemi tõttu ilma 2,3 miljonist eurost, siis tänavu juba enam kui 6 miljonist. Statistika taga on päris inimesed meie ümber, ka siin Mulgi vallas.
Skeemid on kavalad ja emotsioonidele üles ehitatud. Tegelikult on tegemist osava pettusega, mille ohvriks võib sattuda igaüks. See tähendab, et keskmiselt kaotavad inimesed petturitele iga päev tuhandeid eurosid. Raha ei kao mitte ainult säästudest, vaid petturite survel võetakse ka kulukaid laene. Paljud ohvrid jäävad olukorda, kus ei jätku enam vahendeid isegi esmavajaduste katmiseks – ei ole võimalik osta poest toitu ega maksta toasooja eest. Seega ei ole kelmused pelgalt rahaline kaotus. Tegemist on ränga emotsionaalse kriisiga. Kannatanud tunnevad sageli piinlikkust ega soovi oma lugu jagada, sest kardavad, et neid peetakse rumalaks. See omakorda süvendab üksindust ja takistab abi otsimist. Tegelikult võib ohvriks sattuda igaüks, sest petturite skeemid on äärmiselt osavad.
Skeemid ei jäta kedagi puutumata
Üks levinumaid skeeme algab telefonikõnega. Kannatanule väidetakse, et tema pangakontol toimuvad kahtlased tehingud. Kõneleja hoiab inimest kogu aeg telefoni otsas, et ta ei saaks kelleltki nõu küsida. Viimasel ajal on taas sagenenud ka juhtumid, kus sellise telefonikõne ajal saabub ukse taha tegelane, kes nimetab end küberkuritegude grupi uurijaks. Tema jutt on veenev ja välimus usaldust äratav. Ohver meelitatakse autosse ja viiakse lähima pangaautomaadi juurde. Seal tehakse sularaha väljavõtteid ning sageli veendakse ohvrit võtma ka suuri laenusummasid. Lõpptulemusena kaotab inimene kõik oma säästud ja jääb laenukohustuse alla. Helistama on hakatud veel ka Tervisekassa, Elektrilevi ja Telia nimel ning petukõned on sulaselges eesti keeles. Juba seetõttu võib inimene segadusse sattuda, et siiani on ju hoiatatud venekeelsete kõnede eest.
Juhtumeid leiab sadade viisi ka internetist. Ohver saab näiteks e-kirja, kus lubatakse võitu, teatatakse saabuvast pakist või maksmata arvest. Lingile klikates satub ta petturite loodud lehele, kus küsitakse lisaks muule infole ka pangakaardi andmeid. Kui andmed on sisestatud, hakkavad pangakontol toimuvad tehingud ilma ohvri teadmata ning konto tehakse lagedaks. Sageli järgneb sellele uus skeem, mis lubab raha tagasi saada, kui ohver veel juurde maksaks. Kahju paisub kiiresti ja ohver satub lõputusse nõiaringi. Sagenenud on ka õngitsused, kus Messengeri saabub sõnum justkui kelleltki tuttavalt. Palutakse sinu telefoninumbrit ja seejärel saadetakse sinna kood, mille edastamist väidetavalt vajatakse loosimises osalemiseks. Tegelikult suhtleb teiselpool pettur, kes saab koodiga ligipääsu sinu Facebooki kontole ning samasisulisi kirju hakkavad saama sinu sõbralisti kontod. Nii, et sellise kirja saabudes võta sõbraga otse ühendust ja küsi üle, kas sõnum tuli ikka temalt. Kui aga jõudsid siiski koodi saata, tuleks esimesel võimalusel ära vahetada Facebooki konto parool ning veenduda, et konto kontaktiks olev e-posti aadress või telefoninumber on ikka sinu omad.
Petturid tegutsevad ka füüsiliselt, koputades inimeste koduustele, esitledes end ametnikena. Kes nimetab end siis politseitöötajaks või päästjaks. Kui inimene ei tarbi igapäevaselt meediat ega kuule hoiatustest, võibki ta uskuda, et tegemist on päris ametnikuga, ega oskagi aimata, et milleski tuleks kahelda. See näitab, kui tähtis on rääkida nendega, kes jäävad infost kõrvale, ning selgitada, et kõike ei saa uskuda ja alati tuleb kontrollida. Kõik need skeemid on ajas korduvad ning näitavad, et kelmused ei kao kuhugi. Need on tulnud, et jääda, ja puudutada võivad need meist igaüht.
Praktilised sammud, mis aitavad pettuseid vältida
- Räägi usaldusväärse lähedasega. Jagatud kahtlus aitab näha olukorda selgemalt. Nõu võib julgelt küsida ka veebipolitseinikult.
- Tee otsuseid rahulikult ja läbimõeldult.
- Hoia PIN-koodid ja paroolid ainult enda teada. Kasuta turvalisi paroole ja uuenda neid regulaarselt.
- Kasuta kaheastmelist autentimist. See tähendab, et peale salasõna tuleb kinnitada sisselogimine veel teisel viisil – näiteks telefoni saabunud sõnumiga. Nii ei piisa petturil ainult parooli teadmisest, et sinu kontosse pääseda.
- Tee tehinguid ainult kontrollitud kanalites ja veebilehekülgedel. Uuri tausta ja veendu vastaspoole usaldusväärsuses enne ülekande tegemist.
- Politseiametnikul ja päästjal on kodukülastustel alati seljas ametivorm koos tunnusmärkide ja nimesildiga ning kaasas töötõend. Kui helistatakse või tullakse uksele mõnest muust ametkonnast või ettevõttest, otsi ametlik number, kus suhtleja väidab end töötavat ning kontrolli üle.
- Jaga infot nendega, kes ei kasuta internetti või ei jälgi regulaarselt meediat.
- Kui sattusid kelmuse ohvriks, otsi kohe abi. Helista oma kodupanka ja teavita politseid. Kiire tegutsemine võib kahju vähendada.
Emotsionaalse kriisi leevendamine
Kelmuse ohvriks sattumine jätab sügava jälje. Kaotatud raha kõrval on inimene sageli kaotanud usu iseendasse ja teistesse. Sellest taastumiseks on vaja rääkida. Kõige olulisem on, et ohver ei jääks oma murega üksi. Toetav vestlus lähedasega võib olla esmane samm olukorra ja enesetunde paranemise suunas. Vajadusel tuleb otsida professionaalset abi, sest tegemist on kriisiga, mis võib mõjutada nii vaimset tervist kui ka igapäevaelu.
Vaimse tervise kriisiabi nõuandetelefonid:
Eluliin: 655 8088 (eesti keel), 655 5688 (vene keel). Helistada on võimalik vahemikus 19:00-07:00 ning nõustajad pakuvad psühholoogilist ja sotsiaalset nõustamist.
Emotsionaalse toe ja hingehoiu telefon: 116123 (eesti, vene ja inglise keel). Nõustajad pakuvad helistajale emotsionaalset tuge iga päev vahemikus 10:00-00:00. Hingehoidjad on samal liinil kättesaadavad vahemikus 16:00-00:00. Helistamine on tasuta.
Veebipolitseiniku nõuanne: kasuta internetist kaupade/teenuste tasumiseks täiesti eraldi pangakaarti, kus hoia vaid niipalju vahendeid, kui ostuks tarvis läheb. Juhul kui need andmed peaksidki kuskilt lekkima, jääb põhikonto puutumata.
Jagame infot ja hoiame üksteist.
Elerin Tetsmann
Viljandimaa veebipolitseinik