« Tagasi

Kohtumine Mara Maret Aronovichiga

Kolmapäeval, 27. oktoobril kell 17 toimub Karksi-Nuia kultuurikeskuse sinises saalis kohtumine kirjanik Mara Maret Aronovichiga. Karksi-Nuiast pärit, kuid pikalt Ameerikas elanud naine ootab väga kohalikke inimesi sellest üritusest osa saama.

 

Karksi-Nuia raamatukogu missiooniks on kirjanduse teejuhiks ja nõustajaks olemise kõrval ka kohalike kirjanike tutvustamine. Võib tulla üllatusena, et siinse piirkonna kirjanduselu on kaugelt lopsakam kui vaid August Kitzbergi sissetallatud rada. Mehis Heinsaar, Epp Petrone, Milvi Martina Piir – loetelu võiks veel jätkata vähemalt kümnekonna nimega. Meil on rõõm tutvustada mitme raamatu autorit, kuid siiani kodukandis vähetuntud autorit, Mara Maret Aronovichi.

 

Neiupõlvenimega Maret Rebane on sündinud küll Pärnus, kuid peagi kolis pere Karksi-Nuia ja 1950. aastal asus ta õppima Nuia Keskkoolis. Elutee viis Tartu Ülikooli eesti filoloogina lõpetanud naise koos perega Itaalia pagulaslaagri kaudu New Yorki ja 1984. aastal Washingtoni. Eestlaslik visadus ja töökus lennutasid ta raadiojaama Ameerika Hääl orbiidile. Kõik, kes seda kanalit kunagi kuulanud, mäletavad kindlasti Mareti isikupärast häält. Naine töötas seal kuni 1998. aastani. Eestisse alaliselt tagasi pöördus ta 2018. aastal.

 

Keele- ja kultuurihuvi on Mara Maret Aronovichi eluga tihedalt läbi põimunud. Kui ülikoolis kvalifitseerus ta eesti keele ja kirjanduse suunale, siis Ameerikas sattus vaimustusse juudi kultuurist ja usust. 1990ndatel alustas naine oma mõtete väljendamist läbi kirjateoste. Tänaseks on Aronovichil ilmunud neli raamatut. Esimeses teoses „Õnnega koos" püüdis ta tabada oma viiekümnendate aastate lapsepõlve meeleolu. Suure soojusega on Mara Maret kirjutanud kodust, loomadest ja loodusest. Samal ajal on tunda ka tolleaegset ängistavat õhkkonda ja hirmu, milles inimesed elasid. Ehk mäletavad kaasaegsed veel ka tema ema Jutat, kes õmbles kodus ning keda peeti suisa moeloojaks, kuna talle meeldis ise moode välja mõelda ja soovitada.

 

Teise romaani „Tagasikäiguga edasi" (2006) tegevus hargneb valdavas osas USA valitsuse raadiojaama Ameerika Hääl seinte vahel. See ei ole tõsielujutt, pigem lugu inimese võimuihast ning sellest, missugust mõju võim hingele ja karakterile avaldab. Lugeja silme eest käivad läbi värvikad karakterid eri maadest ja kultuuridest.

 

2010. aastal ilmunud „Valge kassi maja" peategelane Laura Troost on Eestis sündinud, aga asub lapsena USA-sse elama ning tema teadlik mina kujuneb just sealses ühiskonnas. Romaanis on kesksel kohal identiteediküsimus. Tänavu ilmus raamatule järg „Homne tulevik eile", kus Laura võtab osa Occupy Wall Street liikumisest New Yorgis ning juhtub seal kokku noore ameeriklase Aaron Baumiga, kelle mõlemad vanemad on samuti sündinud Eestis, aga kes ise sellest maast midagi ei tea ega tahagi teada. Laura Troost aga niisuguse asjaga leppida ei saa.

Mare Torim,

Karksi-Nuia raamatukogu direktor

Foto: Mara Maret Aronovich. Foto autor: Margus Mõisavald.