Kui 70 protsenti eestimaalastest ütleb, et rahvaalgatuste tõsiselt võtmine suurendab nende silmis poliitiku usaldusväärsust, on see poliitikutele selge juhis tegutsemiseks. Rahvaalgatuste süsteemi mõte seisneb erakondliku kuuluvuseta kodanike võimaluses tõstatada olulisi küsimusi ja viia need riigikokku või omavalitsusse, kirjutab Maarja-Leena Saar.
On täiesti loomulik, et vaprad ja tugeva ühiskondliku närviga algatajad on erakondadele atraktiivne uus jõud. Meie demokraatia tervise huvides on uute poliitikute kerkimine kodanikuühiskonnast ka väga tervitatav. Ent sellest hoolimata ei peaks algatajad tundma survet erakonda astuda. Samavõrd on demokraatia huvides oluline, et poliitikuks hakkamine, esinduskogudesse minek ei oleks ainumõeldav viis ühiskonnas muutuse loomiseks.
Rahvaalgatused on võrdlemisi uus kodanikuõigus ja alles saavutamas oma täit potentsiaali, mistõttu on loomulik, et piirid ja hea tava on alles kujunemas avaliku arutelu käigus.
Usalduse murenemine ühiskonnas vajab tähelepanu ja hoolt
Omnibuss-uuringu andmed näitavad selgelt, kuidas rahvaalgatusi ühiskonnas tajutakse. 45 protsenti inimestest näeb neis reaalset võimalust kaasarääkimiseks. See on märkimisväärne usk, mis vajab edasist tugevdamist.
Ajal, mil institutsioonide vastu usaldus üldiselt langeb, on selline protsent oluline märk osalemise valmidusest. Rahvaalgatused on saanud haruldaseks erandiks, instrumendiks, mille kaudu on võimalik poliitikutel valimiste vahelisel ajal legitiimsust juurde luua.
Infosõja tingimustes on meediakeskkond täis vastuolulisi fakte, andmeid ja arvamusi. Sellises olukorras tuleb õppida toime tulema, sest see ei kao kuhugi. Samal ajal ei saa me demokraatlikke protsesse pausile panna. Avalikul sektoril seisab ees suur väljakutse: kuidas kaasata infosõja ajastul? Oskusi ja tuge vajavad kõik osapooled (vt ka Avatud Eesti Fondi korraldatud arutelu Arvamusfestivalil).
Kaaperdamise kiusatus
Poliitikutel on mõistetav soov “omaks” võtta populaarseid teemasid ja nende algatajaid. 15 protsenti eestimaalastest on viimase aasta jooksul mõnele rahvaalgatusele oma allkirja andnud ja see on märkimisväärne hulk valijaid. Veel 43 protsenti ütleb, et oleks valmis osalema, kui leiaks endale südamelähedase teema.
Selle asemel, et teemasid pisendada, algatajaid värvata või nende teemasid üle võtta, peaks fookus olema algatuste sisulisel menetlusel. Sama uuring näitab, et 70 protsenti eestimaalastest usaldab poliitikuid rohkem, kui nende rahvaalgatusi tõsiselt võetakse. Rahvaalgatuste vastuvõtjalt oodatakse sõnumit, et me kuulame teid ära ja otsime koos parimaid lahendusi.
See tähendab, et riigikogu komisjonides ja kohalikes omavalitsustes ei tohiks algatusi menetleda formaalselt, vaid neile tuleks anda sisuline käsitlus. Just kohalikul tasandil on suurem oht, et poliitiliselt ebamugaval teemal ei kutsuta algatajat isegi arutama, põhjenduseks, et algatuse tekstile seaduses seatud formaalsed nõuded on täitmata (KOKS 32: algatus peab olema eelnõu kujul). Eriti arvestades, et elanike osalus kohalike küsimuste lahendamises ning nende rahulolu kaasamisprotsessidega on minuomavalitsus.ee andmetel nõrgimate hulgas.
Kui teema on ületanud lävendi, väärib see läbipaistvat arutelu ja selgelt põhjendatud otsust – olenemata sellest, kas see sobib valitsuse või opositsiooni päevakorda.
Mööname, et motivatsioonis algatust käsitleda on tihti “süüdi” ka algatuse kehv kvaliteet. Samal ajal näeme rahvaalgatus.ee portaali praktikas ajas pigem kvaliteetsete algatuste kasvu ja seda, et populistlikud kirjavigadega neljarealised algatused ei saa tihtipeale lävendit kokku. Vahel on aga ka mõnerealine pealtnäha kehv algatus käivitanud riigikogu komisjonis sisuka arutelu ning avanud poliitikakujundajatele uusi vaatenurki. Valitsemistarkus ja kodanikutarkus kasvavad käsikäes.
Lisaks sisulisele menetlusele on loomulik, kui poliitikud ja erinevad huvikaitseorganisatsioonid, kes oma teema ära tunnevad, oma toetuse avalikult välja ütlevad. Laiapindsete koalitsioonide teke algataja kõrvale on muutuse ellukutsumise võti ja aitavad avalikule arutelule igati kaasa. Nii saab lõpptulemus laiapindne ja erinevate ühiskonna liikmete osas tundlikum ja usaldust loov.
Rahvaalgatused vajavad ühist hoolt
Rahvaalgatused on Eesti ühiskonnas institutsionaliseerunud osalusvorm ja rahvaalgatus.ee hea näide, kuidas digiajastul saab demokraatiat tugevdada. See kanal annab igale kodanikule võimaluse tõstatada küsimusi, koguda toetust ja jõuda otsustajateni ning ka tõdeda, kui teema toetust ei kogu.
Uuring toob välja, et 41 protsenti väärtustab võimalust esitada rahvaalgatus.ee kaudu algatusi otse riigikogule või kohalikule omavalitsusele, 41 protsenti näeb selles võimalust kaasa rääkida ühiskonnaelus, 38 protsenti näeb peamise väärtusena võimalust toetada endale olulisi teemasid ning 25 protsenti usub, et rahvaalgatus.ee kaudu saab tegelikult mõjutada riigi otsuseid.
Algatajad peavad saama jääda oma rolli, pühendunud Eesti inimesteks, kellel on südamel konkreetne teema ja selja taga erakondade piire ületav toetajaskond. Poliitikud on kuulaja rollis, olles üks osapool dialoogis rahvaga valimiste vahelisel ajal. Ainult nii saab rahvaalgatustest see, mis nad peaksid olema, usaldusväärne sild eestimaalaste ja otsustajate vahel valimiste vahelisel ajal.
Maarja-Leena Saar, Eesti Koostöö Kogu ekspert
Foto: Maarja-Leena Saar / autor: Aron Urb