Eestis kasvab mitmeid taimi, mille mahl võib nahale sattudes ärritust tekitada. Eriti ohtlikud on karuputke võõrliigid, mille mahl muudab naha päikesevalguse suhtes tundlikuks. Kokkupuutel karuputkega tuleb nahk kiiresti puhtaks pesta ja kaitsta seda vähemalt kaks päeva päikese eest. Vastasel juhul võivad tekkida nahale tugevad põletikureaktsioonid – valulikud villid ning armid ja pigmendilaigud.
Eestis kasvavad kaks invasiivset ja inimesele ohtlikku karuputkeliiki: Sosnovski karuputk ja hiid-karuputk. Mõlemad on oluliselt suuremad kui Eesti looduslikud liigid. Laialt on levinud just Sosnovski karuputk, mille alumised lehed koosnevad enamasti kolmest kuni viiest suurest sakiliste hõlmadega osast. Hiid-karuputk on haruldasem ja välimuselt Sosnovski karuputkest raskesti eristatav.
Karuputkedega võib kokku puutuda looduses liikudes, niites, trimmerdades või ATV-ga sõites. Ohtlik on ka taimede ekslik toiduks tarvitamine – näiteks juhul, kui salatisse satuvad noored võrsed, mida peetakse ekslikult varsselleriks, peterselliks või rabarberiks. Seetõttu tuleb loodusesse minnes olla tähelepanelik ning toiduks korjata vaid neid taimi, mida kindlasti tuntakse.
Kui putkemahl satub nahale, tuleb see kohe jaheda veega maha pesta, vältides hõõrumist ja seebi kasutamist. Seejärel tuleb kokkupuutekohta kaitsta päikesevalguse eest vähemalt 48 tunni jooksul, seda ka pilves ilmaga. Valu leevendamiseks sobivad jahutavad mähised. Vajadusel võib konsulteerida perearstiga ning kasutada apteegist saadavat hormoonsalvi.
Kui taim satub suhu, tuleb suust eemaldada taimejäägid ja loputada suu jaheda veega. Juua võib väikeste lonksudena kuni klaasitäie jahedat vett. Kui kannatanu ei suuda neelata, tuleb kutsuda kiirabi. Võimalikku turset aitab leevendada külm mahlapulk.
Keskkonnaameti soovitusel on parim viis karuputke võõrliikide leviku peatamiseks nende hävitamine võimalikult kiiresti pärast avastamist. Kõige lihtsam on tõrjega alustada kevadel, kui taim on umbes 20 cm kõrgune. Üks taim võib toota mitukümmend tuhat seemet ning seemned püsivad mullas idanemisvõimelisena teadaolevalt üle 10 aasta. Seepärast on eriti oluline olla järjekindel: igal aastal kasvukoht üle vaadata ning taimed õigeaegselt hävitada, et vältida nende õitsemist ja õitsemisele järgnevat viljumist.
Väga oluline on järgida ohutusnõudeid: taimi välja kaevates kasutada kaitsevarustust (pika randmeosaga veekindlaid kindaid ja näokaitset) ning kanda pikki tööriideid. Töövahenditena ei tohiks kasutada trimmereid jms vahendeid, mis purustavad taimi, kuna nii kandub taimemahl kontrollimatult laiali. Täpsemad tõrjejuhised leiab Keskkonnaameti kodulehelt.
Uutest karuputke kolooniate leiukohtadest palutakse teavitada Keskkonnaametit. Teadaolevates karuputke kolooniates korraldab Keskkonnaamet 2025. aastal riiklikku tõrjet. Kolooniate asukohti saab vaadata Maa- ja Ruumiameti kaardirakendusest.
Sosnovski karuputke suured alumised lehed koosnevad enamasti kolmest kuni viiest suurest sakiliste hõlmadega osast. Foto: Eike Tammekänd