Terviseameti hinnangul on tõenäosus ohtlike nakkushaiguste Eestisse toomiseks ja puhangute tekkeks suur. Viljandimaal on laste vaktsineerimisega hõlmatus Eesti keskmisele lähedal, kuid haiguspuhangute ennetamiseks vajaliku protsendini on veel minna. Eksperdid tuletavad meelde, et enne suvevaheaja algust tuleb laste vaktsineerimise seis üle vaadata.
„Vaktsineerimise vähenemise tõttu tõstavad mitmed unustatud haigused Euroopas ja mujal maailmas taas pead. Need ei ole kadunud, vaid ootavad õiget momenti ja otsivad nõrku lülisid – vaktsineerimata lapsi, et teha kurja. Karta tuleb haigusi, mitte vaktsiini,” rääkis Viljandimaa perearst Helve Kansi. „Soovitan teha lastele kõik vajalikud vaktsineerimised veel enne suvevaheaega ja suviseid puhkusereise. Nii kaitseme oma lapsi ja takistame ohtlike haiguste levikut.”
Reisile minnes on esmatähtis veenduda, et lastel on õigeaegselt tehtud kõik immuniseerimiskava vaktsiinid. Samuti tasub perearsti või nakkushaiguste arstiga nõu pidada, milliste haiguste vastu peaks täiendavalt vaktsineerima konkreetset reisisihtpunkti silmas pidades.
„Meil on sel aastal olnud juba viis Eestisse sissetoodud leetrite juhtumit, ühel nakatunul oli nakkusohtlikul perioodil koguni 40 lähikontakti. Tänu tervishoiutöötajate ja Terviseameti epidemioloogide kiirele tegutsemisele pole suuremat puhangut tekkinud, kuid oht selleks on väga suur,” ütles Terviseameti nakkushaiguste osakonna juhataja Kärt Sõber.
„Leetritesse haigestumine on Euroopas viimase aastaga kümme korda kasvanud. Läkaköha juhtumite arv on Eestis hüppeliselt tõusnud. Samuti oli alles sügisel Lätis juhtum, kus perekord haigestus difteeriasse ja 4-aastane laps suri. Hiljuti teatas difteeria puhangust ka Saksamaa,” lisas Sõber.
Kevad on paljude laste jaoks ka lasteaia lõpetamise aeg. Lapsevanemad, kelle lapsed sügisel kooli lähevad, peavad veenduma, et kõik koolieelsed vaktsineerimised on õigeaegselt tehtud. Terviseameti statistika näitab, et Eestis on enam kui kolmandikul 7-aastastest lastest kooli alguseks vajalikud revaktsineerimised tegemata. Lapse koolieelne vaktsineerimiskalender.
Terviseameti andmetel on Viljandimaal 2024. aasta seisuga difteeria, teetanuse, läkaköha ja lastehalvatuse vastu vaktsineeritud 2-aastastest lastest 83% ning leetrite, mumpsi ja punetiste vastu 81% 2-aastastest lastest. 3-aastastest lastest on vaktsineeritud 78%.
Hõlmatus on Viljandimaal üsna lähedane Eesti keskmisele. 7-aastastest on Viljandimaal vaktsineeritud 69% ja 8-aastastest 77%, Eestis keskmiselt 63% ja 78%.
Kui 2023. aasta seisuga oli Viljandimaal 14-aastastest leetrite, mumpsi ja punetiste vastu õigeaegselt korduvvaktsineeritud 77% ja 16-aastastest difteeria, teetanuse ja läkaköha vastu korduvvaktsineeritud 79%, siis 2024. aasta andmetel on hõlmatus langenud. 14-aastastest on õigeaegselt korduvvaktsineeritud 72% ja 16-aastastest 70%. WHO soovitusel peaks haiguspuhangute ennetamiseks olema vaktsineeritud vähemalt 95% inimestest.
Riikliku immuniseerimiskava eesmärk on tagada laste ja noorukite õigeaegne vaktsineerimine, et ennetada ja tõkestada ohtlike nakkushaiguste levikut. Selleks hangib Tervisekassa kõik kavas ettenähtud vaktsiinid.
Eestis võimaldatakse tasuta vaktsineerimist tuberkuloosi, B-viirushepatiidi, rotaviirusnakkuse, difteeria, teetanuse, läkaköha, punetiste, leetrite, mumpsi, lastehalvatuse, HPV ja b-tüübi hemofiilusnakkuse vastu. Täiskasvanuid vaktsineeritakse difteeria-teetanuse vastu iga kümne aasta tagant. Samuti võimaldatakse tasuta gripivaktsiini riskirühmadele, sh 6 kuu kuni 7-aastastele lastele. Rohkem infot: vaktsineeri.ee