Eesti Linnade ja Valdade Liidu hinnangul eeldab õpetajate palgatõusu kokkulepe, et riik annaks omavalitsustele selge ülevaate, millises mahus ja kuidas kavandatav palgakasv rahastatakse.
Kolmapäeval, 3. juunil algasid Eesti Haridustöötajate Liidu eestvedamisel õpetajate 2027. aasta töötasu alammäära läbirääkimised. Kohtumisel osalesid Eesti Haridustöötajate Liidu esimees Reemo Voltri, haridus- ja teadusminister Kristina Kallas ning Eesti Linnade ja Valdade Liidu haridus- ja noosootöö valdkonna nõunik Robert Lippin ning tegevdirektor Veikko Luhalaid. Läbirääkimistele olid kutsutud ka kohalike omavalitsuste ja erakoolide pidajate esindajad.
Haridustöötajate liit soovib tõsta üldharidus- ja kutseõppeasutuste õpetajate töötasu alammäära 2027. aastal 2304 euroni, mis vastab prognoositavale Eesti keskmisele palgale. Praegu on õpetaja töötasu alammäär 1970 eurot. Liit taotleb ka, et alusharidusõpetajate töötasu oleks vähemalt 90 protsenti üldhariduskooli õpetaja töötasu alammäärast.
Eesti Linnade ja Valdade Liidu sõnul ei saa omavalitsustelt oodata siduvaid seisukohti enne, kui riik on andnud riigieelarve ja riigi eelarvestrateegia protsessis selguse õpetajate palgakasvu rahastamise kohta. Kui riigi seisukohad selguvad alles augusti lõpus või septembris, tuleks liidu hinnangul kavandada ka sisulised kolmepoolsed läbirääkimised pärast seda.
„Omavalitsused mõistavad õpetajate palgakasvu vajadust, kuid kohalikele omavalitsustele ei saa panna täiendavaid kohustusi ilma selge riigipoolse rahastuseta. Kui riik soovib õpetajate palga kiiret kasvu, peab sellega kaasnema arusaadav ja kestlik rahastamisplaan,“ ütles Eesti Linnade ja Valdade Liidu haridus- ja noorsootöö valdkonna nõunik Robert Lippin.
Liidu hinnangul mõjutab õpetajate töötasu alammäära tõus ka teiste haridus- ja noortevaldkonna töötajate palku ning kohalike omavalitsuste eelarveid. EHL-i ettepanek tähendaks praeguse alammääraga võrreldes ligi 17-protsendilist tõusu.
Mais toimunud arutelus oli omavalitsustel üldine valmisolek, et kuni 5% palgakorrektsioon võib olla 2027. aasta võimalik. Aga liidu sõnul on omavalitsuste eelarvevõimalused erinevad.
Lippini sõnul vajavad omavalitsused enne kokkulepete sõlmimist teadmist, milline on riigi panus ning milliseid kulusid eeldatakse kohalikelt eelarvetelt.
„Me ei vaidle eesmärgi üle, et õpetaja palk peab olema konkurentsivõimeline. Küsimus on selles, kuidas see saavutatakse,“ ütles Lippin.
Liidu teatel peavad omavalitsused palgakokkulepeteks võtma volitused volikogudelt, sest otsused mõjutavad kohalikke eelarveid. Selline protsess võib võtta viis kuni kuus nädalat ning selleks peavad volikogude materjalides olema ka riigi kavandatavat rahastust puudutavad andmed.
Lisaks 2027. aasta palgaläbirääkimistele on lahendamata 2026. aasta õpetajate töötasu alammäära küsimus. Riiklik lepitaja lõpetas 1. juunil Eesti Haridustöötajate Liidu ning Haridus- ja Teadusministeeriumi vahelise kollektiivse töötüli lepitusmenetluse lepitusettepanekut esitamata ja kokkuleppeta.
EHL soovib, et õpetaja töötasu alammäär tõuseks 2026. aasta 1. septembrist 2100 euroni. Linnade ja Valdade Liidu hinnangul oleks palgakorralduse muutmine keset eelarveaastat omavalitsustele keeruline, sest see mõjutaks ka haridusasutuste teiste töötajate töötasu ja kohalike eelarvete tasakaalu.
Omavalitsuste esindajad läbirääkimistel. Foto Kristel Kitsing