Valitsus algatas täna Põhjamaade-Balti vesinikukoridori Eesti maismaa osa riigi eriplaneeringu, et selgitada välja torustiku rajamise võimalused ja tingimused Eestis.
Vesinikukoridor on kuue riigi ühine projekt ning planeerimis- ja arendustegevused toimuvad riikides paralleelselt.
“Peame vaatama tulevikku avatud silmadega. Vesinik on kujunemas tulevikuenergiaks ja Eestit läbiv koridor on võimalus olla osa Euroopa süsteemist, tugevdades nii piirkondlikku energiajulgeolekut ja varustuskindlust,” märkis majandus- ja tööstusministri Erkki Keldo. “Eestile on oluline olla oma sõprade ja liitlastega võimalikult palju ühendatud – olgu siis energia, raudtee, laeva- või lennuliini kaudu.”
“Eelkõige loob ühendus Põhjamaade ja Kesk-Euroopa vesinikuturuga meie energiasektorile ja tööstusele investeerimisvõimalusi. Kohalikel ettevõtetel on võimalik torustiku külge rajada haruühendusi. Nii mõneski meie piirkonnas on potentsiaal vesinikutööstuse arendamiseks olemas,” rääkis minister.
Ka Elering AS-i juhatuse esimees Kalle Kilk tõi välja, et Eesti geograafiline asukoht annab võimaluse olla ühenduslüli Soome ja Saksamaa vahel. “See tähendab transiiditulu ja samal ajal tugevamat rolli Euroopa energiataristus,” ütles ta ning lisas, et planeerimise siht ei ole taristu ehitamine iga hinna eest, vaid teadlike ja kaalutletud otsuste tegemine.
Riigi eriplaneeringu eesmärk on hinnata, kas ja millistel tingimustel on Eesti territooriumile vesinikutaristu otstarbekas rajada. Ühendus kavandatakse ühe või kahe maa-aluse toruna, mille pikkus maismaal oleks 250 kuni 300 km: Läti piirist Põhja-Eesti rannikuni. Planeeringuala on 6522,76 km2 ja see hõlmab kokku 24 omavalitsust Harju, Rapla, Lääne, Järva, Pärnu, Viljandi ja Valga maakondades. Kõiki puudutatud maaomanikke kaasatakse esialgsete trassivariantide kujunemisel personaalselt. Lõplik trassi kulgemine selgub planeerimise käigus.
Vesinikutoru sarnaneb maa-aluste gaasitorustikega. Pärast ehitust ei jää maastikule nähtavat infrastruktuuri ning keskkonnamõju on minimaalne. Torustik planeeritakse võimalikult suures ulatuses juba olemasoleva elektri- ja gaasitaristu koridori, mis on kooskõlas valmiva üleriigilise planeeringu ruumisäästlikkuse põhimõtetega.
Planeeringu koostamine kestab kuni kolm aastat. Analüüsitakse võimalikke trassivariante, tehnilisi lahendusi ning hinnatakse projekti sotsiaalset, majanduslikku ja keskkonnamõju.
Taotluse eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamiseks esitas Elering AS, planeeringu koostamist korraldab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Protsess on avalik, kõik huvilised on oodatud osalema ja kaasa rääkima. Info: riigiplaneering.ee/vesinikutaristu
Põhjamaade – Balti vesinikukoridor (Nordic–Baltic Hydrogen Corridor) on Euroopa Liidu prioriteetsete energiaprojektide nimekirjas, projektile on antud 50% kaasrahastust. Ühenduse rajamine 2040. aastaks võimaldaks transportida kuni 90 TWh vesinikku aastas.